Suvekooli loeng 6 - Kui teadlik on Eesti spaaklient?
Tänases ja järgmises suvekooli loengus arutleme selle üle, kui teadlik üldse on Eesti spaakunde. Kadi-Kai Eljaste, kes lõpetas tänavu TÜ Pärnu Kolledži, viis oma diplomitöö raames läbi uuringu teemal „Inimeste teadlikkus spaast kui vahendist elukvaliteedi parendamisel”. Sellest selgus nii mõndagi huvitavat ja pisut vastuolulist, mida spaablogi lugejatega sooviks jagada. Kasulik ja huvitav lugemine nii spetsialistidele kui ka kõigile spaahuvilistele. Mida rohkem teadlikke kliente, seda parem saab olema spaateenuste kvaliteet!
Kas Sina oled mõelnud, miks sa spaad külastad? Olgu selleks siis seltskond, aeg iseendale või romantiline nädalavahetus - põhjus spaa külastamiseks on enamus juhtudel siiski vajadus lõõgastuse ja puhkuse järgi. Kuid kas pole mitte nii, et peale puhkust spaas tunned, kuidas vajaksid kodus aega omaette olemiseks ja puhkamiseks? Ühest küljest võib see olla tingitud reisimisest ja keskkonna vahetusest, kuid teisest küljest tasuks tähelepanu pöörata ka meie harjumustele spaad külastades. Tooks teile näite ühest tavalisest spaa külastusest.
Üks keskmiselt jõukas paarike saabub spaase. Mõlemil on valitud hoolitsused ning parasjagu vedeletakse soojas basseinivees. Mis te arvate, kas too paarike teab, et vees tegevusetult lamamine või saunas viibimine tekitab dehüdratsiooni inimese kehas ehk siis organism kaotab teatud määral vett? Tõenäoliselt mitte. Samuti tundub mõnus sauna- ja basseinimõnude kõrvale võtta klaasike, kui mitte paar, veini või õlut. Kuid ka alkohol viib vett meie kehast välja. Peale poole-tunnist lõõgastust aktiivses spaas suundutakse hoolitsusi nautima. Kas nad ka seda teavad, et massaaž soodustab samuti vee väljaviimist organismist? Tõenäoliselt mitte. Peale spaas käiku on nad mõlemad aga teadmatul põhjusel uimased ja väsinud. See võib tunduda puhkusena küll, kuid meie keha arvab siiski teistmoodi.
Ülalmainitud uuringus osalenutest (-üle Eesti ligi 300 inimest) vastas, et külastab spaad stressi maandamiseks, pidades samas spaad tervist hoidvaks ja säilitavaks ning vabaaja veetmise paigaks. Siit leiame esimese vastuolu. Kui inimesel on stress ja ta külatsab seetõttu spaad, siis tegelikult peaks ta endale teadvustama, et spaa on pigem tervist parandav asutus (ehk antud juhul stressist vabastav). Nõustudes aga väitega, et spaa on tervist hoidev ja säilitav, võiks aravata, et spaad külastavad täiesti terved ja hea enesetundega inimesed. See võib ka nii olla, kuid miks siis enamus läheb spaasse stressi maandama? Enamik inimesi siiski ei teadvusta endale, et spaa pakubki võimalust stressi maandamiseks ja tervenemiseks, samuti tasakaalu leidmiseks keha, hinge ja vaimu vahel ning aja võtmine iseenda jaoks on spaas viibides elementaarrne ja vajalik, et tõeliselt puhata.
Samuti tekib vastuolu inimeste käitumise ja tegelike arvamuste vahel. Nimelt enamus vastanutest oli teadlik, mis tooteid spaahoolitsustel kasutatakse, kuid samas neil vastanutel puudus huvi toote kvaliteedi vastu. Kuidas siis spaakülastaja on teadlik sellest, et see sama hästi lõhnav kreem, mis hetkeks head efekti nahale omab, sisaldab tegelikkuses sadu erinevaid keemilisi osiseid? Ega ei saagi olla teadlik, kui spaa ise oma toodete kohta infot ei jaga ega avalikusta midagi enamat kui brändi nime. Isegi olles lugenud brändi nime, mis sisaldab lühendit bio- või ökotoode, ei saa veel olla kindel, et antud toode ka tegelikult puhas ja looduslik on - nimelt Euroopa Liidus puuduvad hetkel veel konkreetsed regulatsioonid, milline peab tõeline öko- või biotoode olema. Selge on aga see, mis on loodusest ja meie lähedalt on meie organismile parem, kui kauge ja keemiline. Antud juhul enamik inimesi usaldab spaas kasutavate toodete kvaliteeti, mis on ka õigustatud, kuna hetkel veel enamuses spaades kasutusel olevad brändid on ka kõik dermatoloogiliselt testitud ja rahvusvaheliselt tunnustatud. Samas ei rahulda need tooted kliendi soove, kes üha enam väärtustab puhast ja looduslikku hooldust.
Kas needsamad kliendid aga teavad, mis on just neile sobivad tooted ja teenused? Arvatavasti teavad, kuna enamus vastanutest ütles, et nad valivad ise oma hoolitsused. Kuid mille järgi hoolitsusi valitakse, kui vastavalt uuringu tulemustele spaapersonal ise teavitustööga ei tegele ning tegelikkuses suurem huvi toodete sisu kohta klientidel puudub. Võib-olla on see tingitud spaapersonali passiivsusest või siis pole ka nemad pädevad soovitama kliendile talle sobivaid tooteid ja hoolitsusi. Enam kui pooled vastasid, et spaapersonal ei tundud huvi nende tervisliku seisundi kohta, ei jaganud informatsiooni koduse hoolduse jätkamiseks ega teavitanud neid ka võimalikest terviseriskidest, mis spaateenuseid tarbides kaasneda võivad. Tõenäoliselt vajavad rohkem informatsiooni mõlemad osapooled, et tulevikus hoida ära ebameeldivusi ja panustada pisut enam spaakliendi tervisesse. Hoolivus on vähim, mida ühelt spaapersonalilt tegelikult nõuda võib…
Teemaga jätkame järgmises suvekooli loengus!
Allikad:
- Uurimustöö autoriks on Kadi-Kai Eljaste, Tartu Ülikooli Pärnu kolledž, kadi-kai@hotmail.com.
- Foto: Med for it … on the garden of floating orange trees at Benicàssim. Photograph: EPA/Domenech Castello, internet
Loading ...
