SpaaBlogi

Ilma pikema sissejuhatuseta jätkaks arutelu spaakülastajate teadlikkuse teemadel. Tartu Ülikooli Pärnu kolledži lõpetanud Kadi-Kai Eljaste diplomitöö* aluseks olnud uurimus tõestas, et tegelikkuses on Eesti spaakultuur veel lapsekingades ning teadlik spaaklientuur alles kujunemas.

Alustaks järgmise küsimusega: kas Sina lülitad teadlikult ennast spaas puhates argipäeva muredest välja ja puhastad oma meeled, et täielikult lõõgastuda? Tõenäoliselt on vastuseks „jah”. Samuti vastas ka 93% uuringus osalenutest. Kas ka alkoholi tarbimine spaas on normaalne? Võib-olla vastaksid ka sellele paljud jaatavalt. Kahjuks üle poolte vastanutest nõustus viimase väitega. Alkoholil on samuti lõõgastav toime. Võiks siinkohal rõhutada, et alkohol on siiski igati vastuolus spaa kui tervistusasutuse kontseptsiooniga ning omab vaid lühiajalist lõõgastavat toimet. Kuid vahest ongi eestlase jaoks spaa paik, kuhu minnakse, et vaid hetkeks puhata ja ennast välja lülitada. Kahjuks sellisel juhul ei panusta ükski nendest spaaklientidest tegelikkuses oma tervisesse ja heaolu tundesse. Pigem on see tõestus selle kohta, et eestlasest spaaklient vajab rohkem informatsiooni, mil viisil spaateenused ja tooted võiksid ja peaksid kliendi tervisesse panustama.

Huvitav on ka see, et 74% vastanutest peab spaad oma elukvaliteeti panustavaks ettevõtteks, kuid seal viibides ja spaateenuseid tarbides teadmatult saavutatakse pea igakord vaid lühiajaline efekt. Ettevõtjale on see kasulik, kuna stressis klient tuleb ikka varem või hiljem tagasi, kuid kas poleks rahuolev klient veel parem? On ilmne, et spaade klientuur ei saa veel nii pea otsa. Isegi kui spaaettevõtjad oma klientide ootusi terviklikuma kontseptsioonidega üllatada ei kavatse. Nimelt 98% vastanutest peab vajalikuks oma tervist parendada ja just spaa on see koht, mis võiks olla toeks ja aidata oma klientidel tervisesse panustada.

Lõpetuseks mõtisklegem lihtsalt spaa kui sellise mõiste tähenduse üle… SPA ehk „salus per aquam” või „sanitas per aqua” - mis sarnaselt vihjavad tervise ja jõu ammutamisele veest. Spaad peeti algselt kohaks, kus sai tervist taastada läbi kümblemise ning peamiselt keskenduti mineraalvete, kuumaveeallikate, merevee, muda, kliima- ja hapniku teraapia ning vahel ka eriliste dieetide kaudu tervendamisele. Kui palju aga me võime sellest iidest arusaamast leida tänapäeva spaades? Vähesel määral leidub Eestis Thalasso spaasid, mis ehtsal kujul kasutavad meresaadusi - muda, vett, soola. Samuti on veel vähe neid spaasid, kus saaks nautida ehtsat allikavee või merevee vanni ja terveneda läbi eriliste dieetide, mis ravivad just oma puhta looduse jõuga.

*Tuleviku trendidest spaaturul, erinevatest kliendigruppidest ja läbi viidud uuringust saab rohkem informatsiooni Kadi-Kai Eljaste (Tartu Ülikooli Pärnu kolledž) diplomitööst teemal: Teadlikkuse tõstmine spaast kui vahendist inimeste elukvaliteedi parendamiseks Grand Rose SPA Hotel näitel. Kontakt: kadi-kai@hotmail.com, tel. 51 51 295.

Vaata ka

• Suvekooli loeng 6 - Kui teadlik on Eesti spaaklient, 1 osa
• Suvekooli loeng 5 - ravimuda ajaloost ja kasutusest mujal maailmas
• Suvekooli loeng 4 - mida ootab Y-generatsioon spaateenustelt? 2 osa
• Suvekooli loeng 3 - mida ootab Y-generatsioon spaateenustelt? 1 osa
• Suvekooli loeng 2 - kuidas spaa- ja heaoluteenused omavahel suhestuvad
• Suvekooli loeng 1 - mis asi on ‘wellness’ ja kuidas seda süüa?

August 16th, 2010 | Tags: Spaakultuur, Suvekool | Category: Spaakultuur, Suvekool | Subscribe to comments | Leave a comment | Trackback URL