Ilma pikema sissejuhatuseta jätkaks arutelu spaakülastajate teadlikkuse teemadel. Tartu Ülikooli Pärnu kolledži lõpetanud Kadi-Kai Eljaste diplomitöö* aluseks olnud uurimus tõestas, et tegelikkuses on Eesti spaakultuur veel lapsekingades ning teadlik spaaklientuur alles kujunemas.

Alustaks järgmise küsimusega: kas Sina lülitad teadlikult ennast spaas puhates argipäeva muredest välja ja puhastad oma meeled, et täielikult lõõgastuda? Tõenäoliselt on vastuseks „jah”. Samuti vastas ka 93% uuringus osalenutest. Kas ka alkoholi tarbimine spaas on normaalne? Võib-olla vastaksid ka sellele paljud jaatavalt. Kahjuks üle poolte vastanutest nõustus viimase väitega. Alkoholil on samuti lõõgastav toime. Võiks siinkohal rõhutada, et alkohol on siiski igati vastuolus spaa kui tervistusasutuse kontseptsiooniga ning omab vaid lühiajalist lõõgastavat toimet. Kuid vahest ongi eestlase jaoks spaa paik, kuhu minnakse, et vaid hetkeks puhata ja ennast välja lülitada. Kahjuks sellisel juhul ei panusta ükski nendest spaaklientidest tegelikkuses oma tervisesse ja heaolu tundesse. Pigem on see tõestus selle kohta, et eestlasest spaaklient vajab rohkem informatsiooni, mil viisil spaateenused ja tooted võiksid ja peaksid kliendi tervisesse panustama.

Huvitav on ka see, et 74% vastanutest peab spaad oma elukvaliteeti panustavaks ettevõtteks, kuid seal viibides ja spaateenuseid tarbides teadmatult saavutatakse pea igakord vaid lühiajaline efekt. Ettevõtjale on see kasulik, kuna stressis klient tuleb ikka varem või hiljem tagasi, kuid kas poleks rahuolev klient veel parem? On ilmne, et spaade klientuur ei saa veel nii pea otsa. Isegi kui spaaettevõtjad oma klientide ootusi terviklikuma kontseptsioonidega üllatada ei kavatse. Nimelt 98% vastanutest peab vajalikuks oma tervist parendada ja just spaa on see koht, mis võiks olla toeks ja aidata oma klientidel tervisesse panustada.

Lõpetuseks mõtisklegem lihtsalt spaa kui sellise mõiste tähenduse üle… SPA ehk „salus per aquam” või „sanitas per aqua” - mis sarnaselt vihjavad tervise ja jõu ammutamisele veest. Spaad peeti algselt kohaks, kus sai tervist taastada läbi kümblemise ning peamiselt keskenduti mineraalvete, kuumaveeallikate, merevee, muda, kliima- ja hapniku teraapia ning vahel ka eriliste dieetide kaudu tervendamisele. Kui palju aga me võime sellest iidest arusaamast leida tänapäeva spaades? Vähesel määral leidub Eestis Thalasso spaasid, mis ehtsal kujul kasutavad meresaadusi - muda, vett, soola. Samuti on veel vähe neid spaasid, kus saaks nautida ehtsat allikavee või merevee vanni ja terveneda läbi eriliste dieetide, mis ravivad just oma puhta looduse jõuga.

*Tuleviku trendidest spaaturul, erinevatest kliendigruppidest ja läbi viidud uuringust saab rohkem informatsiooni Kadi-Kai Eljaste (Tartu Ülikooli Pärnu kolledž) diplomitööst teemal: Teadlikkuse tõstmine spaast kui vahendist inimeste elukvaliteedi parendamiseks Grand Rose SPA Hotel näitel. Kontakt: kadi-kai@hotmail.com, tel. 51 51 295.

Vaata ka

• Suvekooli loeng 6 - Kui teadlik on Eesti spaaklient, 1 osa
• Suvekooli loeng 5 - ravimuda ajaloost ja kasutusest mujal maailmas
• Suvekooli loeng 4 - mida ootab Y-generatsioon spaateenustelt? 2 osa
• Suvekooli loeng 3 - mida ootab Y-generatsioon spaateenustelt? 1 osa
• Suvekooli loeng 2 - kuidas spaa- ja heaoluteenused omavahel suhestuvad
• Suvekooli loeng 1 - mis asi on ‘wellness’ ja kuidas seda süüa?

Kas Sina oled mõelnud, miks sa spaad külastad? Olgu selleks siis seltskond, aeg iseendale või romantiline nädalavahetus - põhjus spaa külastamiseks on enamus juhtudel siiski vajadus lõõgastuse ja puhkuse järgi. Kuid kas pole mitte nii, et peale puhkust spaas tunned, kuidas vajaksid kodus aega omaette olemiseks ja puhkamiseks? Ühest küljest võib see olla tingitud reisimisest ja keskkonna vahetusest, kuid teisest küljest tasuks tähelepanu pöörata ka meie harjumustele spaad külastades. Tooks teile näite ühest tavalisest spaa külastusest.

Üks keskmiselt jõukas paarike saabub spaase. Mõlemil on valitud hoolitsused ning parasjagu vedeletakse soojas basseinivees. Mis te arvate, kas too paarike teab, et vees tegevusetult lamamine või saunas viibimine tekitab dehüdratsiooni inimese kehas ehk siis organism kaotab teatud määral vett? Tõenäoliselt mitte. Samuti tundub mõnus sauna- ja basseinimõnude kõrvale võtta klaasike, kui mitte paar, veini või õlut. Kuid ka alkohol viib vett meie kehast välja. Peale poole-tunnist lõõgastust aktiivses spaas suundutakse hoolitsusi nautima. Kas nad ka seda teavad, et massaaž soodustab samuti vee väljaviimist organismist? Tõenäoliselt mitte. Peale spaas käiku on nad mõlemad aga teadmatul põhjusel uimased ja väsinud. See võib tunduda puhkusena küll, kuid meie keha arvab siiski teistmoodi.

Ülalmainitud uuringus osalenutest (-üle Eesti ligi 300 inimest) vastas, et külastab spaad stressi maandamiseks, pidades samas spaad tervist hoidvaks ja säilitavaks ning vabaaja veetmise paigaks. Siit leiame esimese vastuolu. Kui inimesel on stress ja ta külatsab seetõttu spaad, siis tegelikult peaks ta endale teadvustama, et spaa on pigem tervist parandav asutus (ehk antud juhul stressist vabastav). Nõustudes aga väitega, et spaa on tervist hoidev ja säilitav, võiks aravata, et spaad külastavad täiesti terved ja hea enesetundega inimesed. See võib ka nii olla, kuid miks siis enamus läheb spaasse stressi maandama? Enamik inimesi siiski ei teadvusta endale, et spaa pakubki võimalust stressi maandamiseks ja tervenemiseks, samuti tasakaalu leidmiseks keha, hinge ja vaimu vahel ning aja võtmine iseenda jaoks on spaas viibides elementaarrne ja vajalik, et tõeliselt puhata.

Samuti tekib vastuolu  inimeste käitumise ja tegelike arvamuste vahel. Nimelt enamus vastanutest oli teadlik, mis tooteid spaahoolitsustel kasutatakse, kuid samas neil vastanutel puudus huvi toote kvaliteedi vastu. Kuidas siis spaakülastaja on teadlik sellest, et see sama hästi lõhnav kreem, mis hetkeks head efekti nahale omab, sisaldab tegelikkuses sadu erinevaid keemilisi osiseid? Ega ei saagi olla teadlik, kui spaa ise oma toodete kohta infot ei jaga ega avalikusta midagi enamat kui brändi nime. Isegi olles lugenud brändi nime, mis sisaldab lühendit bio- või ökotoode, ei saa veel olla kindel, et antud toode ka tegelikult puhas ja looduslik on - nimelt Euroopa Liidus puuduvad hetkel veel konkreetsed regulatsioonid, milline peab tõeline öko- või biotoode olema. Selge on aga see, mis on loodusest ja meie lähedalt on meie organismile parem, kui kauge ja keemiline. Antud juhul enamik inimesi usaldab spaas kasutavate toodete kvaliteeti, mis on ka õigustatud, kuna hetkel veel enamuses spaades kasutusel olevad brändid on ka kõik dermatoloogiliselt testitud ja rahvusvaheliselt tunnustatud. Samas ei rahulda need tooted kliendi soove, kes üha enam väärtustab puhast ja looduslikku hooldust.

Kas needsamad kliendid aga teavad, mis on just neile sobivad tooted ja teenused? Arvatavasti teavad, kuna enamus vastanutest ütles, et nad valivad ise oma hoolitsused. Kuid mille järgi hoolitsusi valitakse, kui vastavalt uuringu tulemustele spaapersonal ise teavitustööga ei tegele ning tegelikkuses suurem huvi toodete sisu kohta klientidel puudub. Võib-olla on see tingitud spaapersonali passiivsusest või siis pole ka nemad pädevad soovitama kliendile talle sobivaid tooteid ja hoolitsusi. Enam kui pooled vastasid, et spaapersonal ei tundud huvi nende tervisliku seisundi kohta, ei jaganud informatsiooni koduse hoolduse jätkamiseks ega teavitanud neid ka võimalikest terviseriskidest, mis spaateenuseid tarbides kaasneda võivad. Tõenäoliselt vajavad rohkem informatsiooni mõlemad osapooled, et tulevikus hoida ära ebameeldivusi ja panustada pisut enam spaakliendi tervisesse. Hoolivus on vähim, mida ühelt spaapersonalilt tegelikult nõuda võib…

Teemaga jätkame järgmises suvekooli loengus!

Allikad:

• Uurimustöö autoriks on Kadi-Kai Eljaste, Tartu Ülikooli Pärnu kolledž, kadi-kai@hotmail.com.
• Foto: Med for it … on the garden of floating orange trees at Benicàssim. Photograph: EPA/Domenech Castello, internet

Samal teemal varasemalt:

• Olid kord sanatooriumid ja tuusikud
• Pildikesi spaakultuuri varasemast etapist

Iidne ravivahend

Muda haiguste leevendamiseks hakati kasutama juba vanas Egiptuses ning Mesopotaamias, kus mulda käsitleti põletikuvastase vahendina. Samuti kasutati  muda laipade mumifitseerimiseks. Väidetavalt tavatsesid Homo Erectus ja Homo Neanderthalensis veelgi varem kasutada värvimulla, vee ja muda segusid haavade raviks, ärrituste leevendamiseks ja naha puhastamiseks rasust.

Ravimuda kasutamine maailmas

Surnumere mudalaviin

Mudaravi on laialdaselt tuntud ka Türgis, Iisraelis, Itaalias ja Surnumere regioonis. Piirkonniti on ravimuda koostis ja kasutusviisid väga erinevad.

Itaalias mõeldakse ravimuda all hoopis savimineraale segatuna mineraalveega. Seal on tuntud ka kuumaveeallikate muda ehk fango koos parafiiniga, mille tulemusena on saadud parafango, mis on kõige kasutatavam muda füsioteraapias. Itaalia ravimuda kasutatakse ka liigesevalude leevendamiseks, mudamaskideks nahahaigustele ning mudavannideks tselluliidi ravimiseks.

Surnumere mudast, mida nimetatakse ka „mustaks mudaks”, toodetakse palju seepe, maske, kreeme, niisutajaid, isegi šampoone. Musta muda produkte eksporditakse ja müüakse ka Eestis, mis on tuntud oma hea ja kindla kvaliteedi poolest. Hiljuti töötati seal välja ka mudamähis, mida saab kodus mikrolaineahjus või kuumas vees soojendada ning seejärel ilma terapeudi abita valulikele kätele asetada.

Iraani loodeosas paikneva Urmia järve (maailma suuruselt teine soolajärv) muda on samuti kasutatud mitmete naha- ja liigesehaiguste ravimiseks. On tõestatud, et Urmia mudast valmistatud spetsiaalne geel aitab märkimisväärselt vähendada liigeste valu ja kangust.

Türgis on kohalikes spaades populaarsed termaalmudavannid, kuhu on kokku segatud nii muda kui ka termaalveed.

Vaata ka: Kõikvõimas ravimuda, dets 2008

Suvekooli varasemad loengud:

• Suvekooli loeng 4 - mida ootab Y-generatsioon spaateenustelt? 2 osa
• Suvekooli loeng 3 - mida ootab Y-generatsioon spaateenustelt? 1 osa
• Suvekooli loeng 2 - kuidas spaa- ja heaoluteenused omavahel suhestuvad
• Suvekooli loeng 1 - mis asi on ‘wellness’ ja kuidas seda süüa?

TEENUSED MEESTELE

Enamasti eelistatakse veeta spaapuhkust koos kaaslasega, mistõttu  tuleks mõelda soolisele turundamisele, et mõlemad osapooled saaksid suurepärase spaapuhkuse osaliseks. Kindlasti ei ole naiste ja meeste eelistused ühesugused.  Siinkohal võib arendada tooteid ja teenuseid, mis on mõeldud nii naistele kui meestele, aga ka neid, mis on suunatud meestele või naistele. Lähtudes  sellest, et üha enam mehi külastab spaakeskuseid, oleks nii kliendi rahuolu kui ka ettevõtte konkurentsieelise seisukohast mõistlik tuua spaateenuste valikusse spetsiaalselt meestele suunatud teenuseid, mis märgatavalt erinevad muudest pakutavatest teenustest.

ISIKUPÄRANE TEENUS JA TEADLIKUM KLIENT

Hoolimata kõigest peaks toodete ja teenuste arendamisel lähtuma potentsiaalsete klientide ootustest ja vajadustest, mis on ühtlasi osa personaliseeritusest, mida klient kõrgelt hindab. Seega tuleb abiks, kui enne hoolitsust ja hoolitsuse ajal on teenuse läbiviija teadlik külastaja ootustest, mida spaateenus peaks täitma. Vähem oluline ei ole ka teenindaja omapoolne pidev informatsiooni jagamine toimuvast, et klient ei lebaks teadmatuses sellest, mis temaga tehakse. Dialoog kliendi ja teenindaja vahel loob usaldusväärse ja lõõgastava õhkkonna, milles mõlemad osapooled tunnevad ennast kindlalt ja naudivad hetke. Ebalev ning pelgav teenindaja võib tekitada kliendis ebamugavust, mille tõttu võib viimane end samamoodi tundma hakata. Lõpptulemus võib olla see, et tulevikus ta enam seda teenust ei osta või halvimal juhul külastatud spaahotelli tagasi ei pöördu.

Järgmisel korral käsitleme suvekooli loengusarjas ravimuda teemat.

Suvekooli varasemad loengud:

• Suvekooli loeng 3 - mida ootab Y-generatsioon spaateenustelt? 1 osa
• Suvekooli loeng 2 - kuidas spaa- ja heaoluteenused omavahel suhestuvad
• Suvekooli loeng 1 - mis asi on ‘wellness’ ja kuidas seda süüa?

KOHALIK LOODUSRESSURSS

Kubija hotell-loodusspaa

Üks lahendus on innovaatiline toote- ja teenusearendus, mis maailmas kehtivatest spaaturismi trendidest tulenevalt seisneks ökoloogiliste loodusressursside liitmisel spaateenuste protsessi. Sellise lähenemisega on võimalik võita nende klientide tähelepanu, kes juba väärtustavad ökoloogilist lähenemist ning teisalt tõsta teiste teadlikkust loodusturismist ning läbi omapoolse lähenemise spaateenustes suunata ka neid ökoloogilise mõtteviisi suunas. Pakkudes spaateenuseid, mis kasutavad kohalikel ressurssidel põhinevaid tooteid, on kliendil võimalik kogeda seost sihtkoha eripäraga ning ühtlasi tunda oma nahal naturaalsusest tulenevat kergust. Y-generatsiooni esindajad eelistavad ökoloogilisi tooteid, sest nende kaudu ei manustata ebavajalike aineid.

Kohalikest looduslikest ressurssidest võib ära kasutada merd, okaspuid (männi-, kuuse-, kadakaokkad), ravimtaimi, marju ja palju muud kättesaadavat.  Hea idee on kohalikus ümbruskonnas tehtud looduspiltide esitlemine spaaruumides; marjade, ravimtaimede, okaste kasutamine aroomide tegemisel.  Seda kõike kombineerida spaateenuse olemusega. Näiteks energiat andva hoolitsuse puhul peaks aroom olema sama mõjuga (piparmünt, meliss, eukalüpt).

SIHTKOHA TRADITSIOONID

Pädaste mõis promob läbi oma teenuste kohalikke väärtusi ja traditsioone

Siiski, ei ole ökoloogiline lähenemine ainus aspekt, millele peaks või võiks tähelepanu pöörata. Maailmas pakuvad spaaettevõtted ka teenuseid, mis põhinevad kohalikul loodusliku keskkonna väärtustel ning sihtkoha põlistel traditsioonidel. Seda eelkõige sellepärast, et tänapäeva turist (klient) on seiklushimuline, januneb teadmiste järgi ning on avatud erinevatele kultuuridele, uutele ideedele ja vaatenurkadele. Miks mitte harida külastajat ning tuua temani läbi spaateenuste külastatava koha eripära. See aitaks tal paremini saadud teadmisi kinnitada ning ühtlasi luua kestvat mälestust, mis ehk tulevikus paneb teda taaskülastama.

Teema jätkub suvekooli järgmises loengus!

Põnevaid teemasid jätkub kogu suveks

Olgu juba ette öeldud, et ka lähiajal jätkame sama põnevate teemadega, sest enne jaanipäeva lõpetas TÜ Pärnu kolledži turismi- ja hotelliettevõtluse eriala seitse rakendusliku kõrghariduse saanud üliõpilast, kes kirjutasid oma diplomitööd spaaettevõtluse või heaoluteenuste teemal. Need on seitse noort, kes andnud oma panuse spaavaldkonna arenguks Eestis. Lisaks ülaltoodud teemale kirjutati näiteks lapsesõbralikest spaadest, ravimuda kasutamisest ja klientide teadlikkusest (või teadmatusest) spaateenuste tarbimisel. Selleks, et ettevõtjatel jätkuks mõtteainet ning spaakülastajad oskaksid senisest enam küsida ainult kvaliteetseid teenuseid (mitte rahulduda keskpärasusega), toome ka järgnevate nädalate jooksul mitmeid paremaid mõtteid SpaaBlogi lugejani.

Jääge siis meiega, nautige suvemõnusid ja katsetage põnevaid koduseid spaaprotseduure!

Täna soovib Marko Siller TÜ Pärnu Kolledzist selgitada, kuidas suhestuvad omavahel spaateenused ja heaoluteenused. Samuti arutleme teemal, kuidas tänases olukorras Eesti spaad ennast turul eksponeerivad.

1. Spaa külastamise eesmärk ei ole spaa külastamine iseenesest. Lõppkokkuvõttes soovime me spaas regulaarselt käies saavutada ju parema enesetunde, tugeva tervise, positiivse ellusuhtumise, erksa vaimu ning hea töövõime ka kõrgemas eas. Ehk siis meie soov on tunda heaolu selle laias tähenduses. Spaa on selleks küll üks võimalus, ent ehk annaks parema tulemuse terviklikum lähenemine ja teenuste valik ning läbi personaalse kogemuse iga kliendi harimine?
2. Heaoluteenused pakuvad kliendile suurema elamuse. Kui spaa tähendab pahatihti meie jaoks lihtsalt vannis istudes või massaažilaual lamades mõnulemist, siis heaoluteenused peaksid pakkuma midagi enamat. Heaoluteenuste ülesanne on anda inimesele väga personaalne ja ainulaadne, aga ka sügav ja püsiv elamus. Sellel kõigel peaks olema reaalne tulemus parema elukvaliteedi näol.
3. See on uus tase ja kvaliteedinäitaja ettevõtja jaoks. Ühelt poolt võimaldab heaoluteenuste pakkumine arendada oma teenuste valikut. Teisalt kohustab teadlikum ja nõudlikum wellness-klient rõhuma väga kõrgele kvaliteedile. Ja seda igas pisiasjas. Heaoluteenuste juurde kuulub eksklusiivsus, kvaliteet, personaalne lähenemine, kaasaegsus, isikupära, öko- ja looduslähedus, mahetoit, fitness ja vaimne tervis - pelgalt mullivanniga seda klienti ligi ei meelita.
4. Heaoluteenused on vananeva ühiskonna nõudmine. Lihtsakoelised spaad on paljuski vaid lõõgastumiseks. Tänased ravispaad aga juba tagajärgedega tegelemiseks. Ühiskond, kes vananeb, oskab aga kasvava teadlikkuse tõttu ja suureneva jõukuse toel vaadata jätkusuutlikult tulevikku. Me teame pöörata rohkem tähelepanu iseenda eest hoolitsemisele juba täna - kõik selleks, et saaksime ka aastate pärast kvaliteetset elu elada.
5. (Välis)turistile annab heaoluteenuste tarbimine sihtkohast terviklikuma pildi. Pärlivanni, massaaži ja veepargi kõrval kuuluvad heaoluteenuste terviklikku lähenemisesse ju ka kultuurielamused, loodusmatkad, piknikud ja jalutuskäigud, kohalik mahetoit, kohalikud traditsiooni ja sihtkoha looga seotud atmosfäär kõigi teenuste juures.
6. Teadus ja haridus vaatavad teemat laiemalt. Rahvusvaheline teadus- ja arendustegevus keskendub pelgalt spaavaldkonna asemel üha enam heaoluteenustele laiemalt - annab terviklikuma pildi. Ka Tartu Ülikooli Pärnu kolledžis õpetatakse mitte puhtalt spaaettevõtlust, vaid heaolu- ja spaateenuste juhtimist, mis käsitlebki kogu valdkonda terviklikult.

Viimasel ajal on ka Eestis avatud rohkelt uusi heaoluasutusi. Eelneva põhjal võib aga küsida, kas nad kasutavad heaoluteenuste nimetust ikka õigesti? Tundub, et tihti kleebitakse oma teenustele „wellness” silt külge vaid trendi ära kasutades - kuna see on in. Üritatakse pakkuda midagi siit ja midagi sealt. Ka paljud meie spaad on justkui hübriidspaad - midagi igast asjast. Puudu jääb aga terviklikust pildist, pikast perspektiivist lähtuvast arengust ja teenustest, kus koonduvad kokku tõesti nii sisu kui ka koor. Selge see, et areng võtab aega ning Eesti turu jaoks on heaoluteenused selles tähenduses uus mõiste.

Tuleb uskuda, et ettevõtjad on targad ning oskavad rahuldada meie teadlikuma kliendi soovid. Enam ei saa jääda lootma põhjanaabrite massiturismile, millelt viimased kümmekond aastat loorbereid lõikasime. Ressursse meil ju on: pikk kuurortite ajalugu, hämmastav loodus ja looduslikud ressursid (ravimuda, merevesi, mineraalvesi jt), leidlikud inimesed, maailma mõistes erilised lood ja traditsioonid, mille ümber heaoluteenuseid luua. See, kes oskab täna pakkuda heaoluteenuseid, mis on ühelt poolt viimse detailini läbi mõeldud, ent jätab teisalt ruumi personaalsuseks - see eristub kõigist teistest ja võidab!

Vaata ka:

• Suvekooli 1 loeng - mis asi on “wellness” ja kuidas seda süüa?
• Tartu Ülikooli Pärnu kolledži heaolu- ja spaateenuste juhtimise magistriõpe
• Tartu Ülikooli Pärnu kolledžis suveülikooli programm

Pakett kahele inimesele sisaldab:

• Majutust - 2 ööd kahekohalises toas
• Rikkalikku hommikusööki hotelli restoranis
• Õhtusööki Kubija hotelli restoranis
• Metsateraapiat - jalgsimatk loodusgiidiga varahommikuses metsas
• 2 jalatallamassaazi energeetilisel ürditatral (´a 25 min)

Paketi kasutajale on tasuta käimiskeppide kasutamine, minigolf ning laupäeval ja pühapäeval hommikusauna kasutamise võimalus.

Paketi hind tavatoas 1880.-/2ööd/2in. (ehk ~470.-/öö/in). Kaks alla 16 aastast last tasuta (ei sisalda õhtusööke ega protseduure). Tutvu paketiga lähemalt.

Ja veel…

• kõikide pakutavate hoolitsustega saad tutvuda siin
• kui on plaanis perepuhkus, siis põnevaid lastele suunatud ettevõtmisi leiate siit.

Arensburg Boutique Hotel & Spa, Kuressaare

Avatud mõnus päikeseterrass ning läbi hooaja toimub mitmeid põnevaid muusikaüritusi:

• 27.06 kl 20 Laura Põldvere suvine latiinorütmistes kontsert “Amazonka Street”
• 01.07 Tulevikumuusika festivali Juu Jääb avakontsert: ANTENOR BOGEA “SAMBA EN PARIS” (Brasiilia) & JEAN-PHILIPPE CRESPIN (Prantsusmaa), JUKKA ESKOLA QUINTET feat. JUKKIS UOTILA (Soome)
• 07.07 Tõnis Mägi Arensburgi Päikeseterrassil
• 15.07 Bonzo, Riho Sibul ja Alari Piispea “Lahked laulud” suvetuur Arensburgi Päikeseterrassil
• 19-24.07 Saaremaa Ooperipäevad 2010 - autogrammitunnid Arensburgi Ooperikohvikus
• 01.08 Jäääär suvetuur Arensburgi Päikeseterrassil
• 15.08 Olav Ehala 60.juubelituur “Suveõhtu romantika” - Olav Ehala klaverimängu saatel astuvad üles Tanja Mihhailova, Lauri Liiv ja Alen Veziko

Ürituste kohta leiad lisainfot siit.
Juunis viimase hetke majutuspakkumised alates 790.-/öö/kahekohaline tuba. Vaata lähemalt.

GOSPA, Kuressaare

Suvised mõnud GOSPAs: välibassein, residentside rent, tenniseväljakud, suveterrass, lähedal asuvad Kuressaare Golfikeskus ja jahisadam.

Golfipakett alates 1300.-/öö/in, suvepakett al. 950.-/öö/in (kuni 30.06. vabade kohtade olemasolul). Vaata pakkumisi lähemalt.

Dorpat Hotell, Tartu

HOMMIKUNE LODJARETK EMAJÕEL - neljapäeviti 10. ja 17. Juuni kell 8.30-9.30 alguse ja lõpuga Dorpati juures. Hommikune lodjaretk on suurepärane algus tegusale päevale. Tule tervita ajaloolise puulaeva pardalt ärkavat jõge ja linna. Meeskond kõneleb lotjadest ja Emajõest nii inglise kui soome keeles. Piletihinna sees on tee ja kohv. Pehmed lambanahad laevalael istumiseks ning tõrvalõhn veel pealekauba. Pilet 90.-, õpilased 60.-, 7 a ja nooremad lapsed tasuta. Piletid saadaval ka Piletilevis. Vaata lähemalt.

Suvekuudel kahekohalise hotellitoa hinnad alates 666.-/öö. Vaata lähemalt.

Kubija hotell-loodusspaa, Võrumaa

Suviseid teenuseid: karavanikoht 200.-,  telkimine koos autoga 150.-, jalgratta laenutus 50.-/1h, minigolf  40.-/1h, käimiskeppide laenutus 25.-

Kubija Lendorava rada - võimaldab igaühel tunnetada oma piire ja samas ise neid piire nihutada. Oma olemuselt on see viie kuni üheksa meetri kõrgusele puude otsa ehitatud köitest-trossidest rada, kus platvormid on teineteisega ühendatud ringrajakujuliselt ja iga üleminek ühelt platvormilt teisele kujutab endast omaette ülesannet.

Ürituste ja tegevuste kohta Võrumaal, leiab lisainfot siit.

Pühajärve SPA Hotell, Valgamaa

Võimalus rentida spordiplatse, mängulaudasid ning laenutada vajalikku varustust - jalgrattad ja kiivrid; rulluisud ja kaitsmed,  rullsuusad, käimiskepid, tenniseväljaku kasutamine koos reketite ja pallidega, sulgpallivarustus, petanque’i varustus. Lähedal Pühajärve ääres asub ka mootorita veesõidukite rent.

Lähedal asuvad: Otepää Suusamuuseum, Eesti Lipu muuseum, Otepää Seikluspark, Harimägi ja vaatetorn, Sangaste villaveski, Pühajärve Sõjatamm, Otepää Looduspargi matkarajad, Pokumaa, VeeTee Kanuumatkad, Helme koobastik, Hellenurme vesiveski ja Eesti Maanteemuuseum.

Laine SPA Hotell, Haapsalu

Kõikide kunstihuvilistel on võimalus osaleda Evald Okase Muuseumi poolt korraldataval kunstiharidusprogrammis Suvekool, mis pakub huvilistele võimalust osa saada maali-, graafika- ja joonistamise kursustest. Muuseumis viiakse läbi ka lastele suunatud kunstikursusi. Evald Okase kunstikursuslastele soodsad majutushinnad al. 450.-/öö/in. Loe lähemalt.

Haapsalus toimuvate suveürituste kalendri leiad siit.

Meresuu SPA & Hotell, Narva-Jõesuu

• Suvised tegevused: „Cruiser” jalgrattalaenutus 40.-/1h, 200.-/päev;  SEGWAY laenutus 250.-/30min, 400.-/1h; kõnnikeppide laenutus 20.-/1h.
• Avatud on Meresuu rand ja rannakohvik, võimalus laenutada lamamistoole.
• 12. juunil toimub parimate rannavõrkpallurite osalusel rannavolle turniir  MERESUU RANNAKUNINGAS 2010

UUS kontserdite sari - Narva-Jõesuu rannamuusika:

• 5. juunil  - Gerly Padar ja Aseri orkester
• 31. juuli  - Uno Loop,  Heidi Tamme  ja Estonia Dream Big Band. Külalisesinejatena astuvad üles Lenna Kuurmaa ja Ott Lepland (Eesti otsib superstaari 2009 võitja)
• 27. august  - Anne Veski ja ansambel Avenue

Kontserdid toimuvad Meresuu SPA & Hotel´i rannas. Algus kell 20:00. Piletid on müügis Piletimaailma ja Piletilevi kassades.Pileti hind enne kontserti 100.-, kontserdi päeval 150.- ja VIP piletid 250.-. Loe üritustest ja kontserdipakettidest lähemalt.

Vaata ka ERR uudist 135. rannahooaja avamisest

Narva-Jõesuu SPA Hotell

Välibassein, grillterrass (tutvu menüüga), jalgrataste ja kõndimiskeppide rent, kehva ilma korral saab aega veeta raamatukogus, kus pidavat leiduma kirjandust igale maitsele.

Saka Cliff Hotel & SPA, Ida-Virumaa

Suvised ajaveetmise võimalused ja teenused Saka spaahotellis:

• telkimisplats ja karavaniparkla
• kämpingud
• tenniseväljaku ja varustuse rent (väljak 50.- /h, väljak koos varustusega 75.-/h)
• vibulaskmine (100-/h)
• matkamine lähedalasuval märgistatud loodusrajal
• lõkkeplatsi kasutamine
• rannavolle platsi kasutamine
• laste mänguväljak
• võimalus laenutada: kõnnikeppe, jalgrattaid, pentanque´i, jalgpalli koos väravatega ning muid rannamänge.
• võimalus tellida piknikukorve

Ida-Virumaal toimuvate suviste üritustega saad tutvuda siin

Vihula Manor Country Club & Spa, Lääne-Virumaa

Erineva pikkusega ekskursioonid ja matkad Lahemaal, jalgrattamatkad, ratsutamine, uunikum-auto Berliet laenutus (al 800.-/h), golfiautode laenutus (al. 150.-/h), hobukaariku rent, Vihula mõisa majatuurid, piknikukorvide tellimine.

Laenutus: kõnnikepid 35.-/h, jalgrattad 35.-/h, petanque 25.-/h,  kroket 25.-/h, lauamängud 25.-, paadilaenutus 75.-/h

Loe Vihula mõisa teenustest lähemalt.

Toila SPA Hotell, Ida-Virumaa

• jalgrattalaenutus, korvpalli- ja tenniseväljak
• ekskursioonid lähiümbrusesse (Pühtitsa nunnaklooster, Narva, Valaste juga) toimuvad min 6 osavõtja puhul, registreerimine administraatori letis
• ratsutamine (Toila Tallid)
• lähedal asuvad Toila sadam, Oru park, Voka spordikompleks ja Kohtla-Nõmme kaevanduspark-muuseum.
• kämpingud, karavaniparkla

Värska Sanatoorium, Põlvamaa

Suvekuudel on Värska Sanatooriumis võimalus nautida rannamõnusid, sõita sõudepaadiga või vesijalgrattaga. Külastajatele on avatud palliplatsid, telkimiskohad ning lõkkeplatsid. Laenutuse hindade ja inventariga saad tutvuda siin.

Läheduses asuvad atraktsioonid ja lisavõimalused: laevasõit (Seto Line),  Piusa koopad, kanuumatkad, forellipüük, suitsusaun, pikalombi loodusrajad, Õrsava järve matkarada, Ilumetsa loodusrada, Värska kirik, Seto Talumuuseum, Räpina Paberivabrik, Jaaniraotu talu linnupark.

Rand vaid jalutuskäigu kaugusel…

• 

  Toila rand

  Meresuu SPA & Hotellist, Narva-Jõesuu SPA Hotellist

• Saka Cliff Hotel & SPA’st
• Toila SPA Hotellist
• Tervise Paradiisist, Tervis Sanatooriumist, Strand SPA & Hotellist, Viiking SPA Hotellist (Pärnu rand)
• Fra Mare Thalasso SPA’st, SPA Hotell Laine‘st (Paralepa, Haapsalu)
• Pühajärve SPA Hotellist, Bernhard SPA Hotellist (Pühajärve rand)
• Värska Sanatooriumist, Värska Veeparadiisist (Värska laht)
• Saarema Spa Hotellidest, GOSPA’st, Arensburgist, Grand Rose’st, Johan SPA‘st (Kuressaare rand)
• Pirita TOP Spa’st

I loeng: mis asi on „wellness” ja kuidas seda süüa?

Elus on ikka nii, et mida rohkem areneb inimene ja ühiskond, seda enam arenevad kõikvõimalikud protsessid, nähtused, arusaamad, tooted ja teenused. Kui spaas käimine on muutunud tavapäraseks üha suuremale massile, siis otsivad valdkonna kujundajad uusi täiuslikumaid elamusi; midagi, mis erineks ja oleks uus tase.

Osalt seetõttu räägitakse mõiste „spaa” kõrval aina enam heaoluteenustest. Seda kontseptsiooni sobib paremini selgitama inglisekeelne „wellness”, kus on omavahel ühendatud „well-being” ja „fitness”.

Mõiste „heaolu” tähendab siinkohal keha, vaimu ja hinge tasakaalu. Seepärast võime rääkida nii emotsionaalsest, füüsilisest, sotsiaalsest ja spirituaalsest tasakaalust. Ühesõnaga, „isiklik heaolu” antud võtmes on justkui eluviis, mis tervikliku lähenemisena hõlmab nii füüsilise trenni, toitumise, vaimsed tegevused, looduse ja kultuuri. Kõik tegevused, mis aitavad tagada tasakaalus kõrge kvaliteedi kehale, hingele ja vaimsusele, on koos toimides heaoluteenused.

Heaoluteenused ei ole küll järgmine samm spaast edasi, vaid pigem asjade laiemalt nägemine ning spaale selles süsteemis oma koha leidmine - uus tase selles mõttes.

Paljud spaad lähevad järjepanu üle heaoluteenuste pakkumisele. See peaks olema kliendile terviklikum elamus, kus spaa on vaid üks komponent. Aga mis siis ikkagi seostab spaad ja heaoluteenuseid? Kas Eesti heaoluteenuste pakkujad käivad ikka õiget rada? Sellest juba järgmine kord.

Vaata ka:

• Tartu Ülikooli Pärnu kolledži heaolu- ja spaateenuste juhtimise magistriõpe
• Tartu Ülikooli Pärnu kolledžis suveülikooli programm

Illustreeriv foto on laenatud internetist